Õnn ei peitu rahas

Milles peitub siis õnn?

"Ja mis kasu on sul tähtede omamisest?"
"Kasu on selles, et olen rikas."
"Ja mis kasu on rikas olemisest?"
"Võin osta uusi tähti, kui keegi neid veel leiab."
"See mees arutleb umbes niisamuti kui see joodikki," lausus väike prints endamisi.

Kui Indrek Neivelt julges välja öelda mõtte, et õnn ei ole rahas, võis igal pool kuulda rahvast pahameelt avaldamas. Pahameel oli ka oodatav, vastavalt Maslow-i püramiidile suudab inimene sellest aru saada alles pärast alumiste astmete ületamist. Kahjuks teenib enamik Eesti elanikkonnast ainult piisavalt, et korteriüüri maksta ja mitte nälga surra.

Mida paljud siiski valju häälega ei ütle on see, et ka võimus ei peitu õnn. Paljud, püüdes saavutada võimu, kulutavad oma parimad aastad sellele. Kuid enamalt jaolt on võim ainult näiline ja tavaliselt ei ole pikaajaliselt kestev.

"Teie kõrgus... mida te valitsete?"
"Kõike," kostis kuningas suures lihtsameelsuses.
"Kõike?"
Kuningas osutas tagasihoidliku liigutusega oma planeedile, teistele planeetidele ja taevatähtedele.
"Kõike seda?" küsis väike prints.
"Kõike seda," kostis kuningas.
Ta polnud mitte ainult piiramatu ainuvalitseja, vaid ka maailmavalitseja.
"Ja tähed kuulavad teie sõna?"
"Aga muidugi," ütles kuningas. "Nad kuulavad otsekohe minu sõna. Korralagedust ma ei kannata."
Väike prints pani nii suurt võimu väga imeks. Kui see oleks olnud tema päralt, siis oleks ta võinud vaadata mitte ainult neljakümmend kolme päikeseloojangut ühe päeva jooksul, vaid seitsetkümmet kahte, või siis sada, või isegi kahtsada päikeseloojangut päevas, ilma, et tal oleks tarvitsenud oma tooligi nihutada! Ja kuna ta tundis ennast natuke kurvana, mõeldes oma väikesele mahajäetud planeedile, siis võttis ta julgust ja palus kuningat osutada talle heldust:
"Tahaksin näha üht päikeseloojangut!... Tehke mulle seda rõõmu... Käskige päikesel looja minna..."
"Kui ma käsiksin ühel kindralil liblika kombel õielt õiele lennata, tragöödiat kirjutada või siis merelinnuks moonduda, ja kui see kindral minu käsku ei täida, kes on siis süüdi, tema või mina?"
"Teie," lausus väike prints kindlalt.
"Täpselt. Igaühe käest tuleb nõuda seda, mida ta anda võib," jätkas kuningas. "Võim põhineb mõistusel. Kui sa käsid oma rahval minna ja ennast merre heita, siis teeb ta revolutsiooni. Mul on õigus nõuda sõnakuulmist, sest minu käsud on mõistlikud."
"Aga minu päikeseloojang?" tuletas väike prints kuningale meelde, sest ta kunagi ei unustanud küsimust, mille ta kord oli esitanud.
"Saad oma päikeseloojangu. Nõuan seda. Aga oma riigitarkuses ootan ma, kuni tingimused selleks soodsad on."
"Millal see on?" päris väike prints.
"Kuningas tegi: "Hm! Hm!" ja sirvis kõigepealt suurt kalendrit. "Hm! Hm! See on umbes... umbes... see on täna õhtul kell seitse nelikümmend! Ja siis sa näed, kui hästi minu käsku täidetakse."
Väike prints haigutas. Tal oli kahju nurjaläinud päikeseloojangust. Pealegi tundis ta juba natuke igavust.
"Mul pole siin enam midagi teha," ütles ta kuningale. "Lähen jälle minema."
"Ära mine," ütles kuningas, kes oli nii uhke, et tal oli nüüd alam.
"Ära mine, ma teen su ministriks!"
"Mis ministriks?"
"Ko... kohtuministriks."
"Aga siin pole ju kellegi üle kohut mõista."
"Kes teab," lausus seepeale kuningas. "ma pole veel oma kuningriiki läbi käinud. Olen väga vana, mul pole siin tõlla jaoks ruumi, jala käimine aga väsitab mind."
"Oh, ma olen juba kõike näinud," sõnas väike prints ja kummardus, et heita veelkord pilk planeedi teisele küljele. "Ka seal pool ei ole ainsatki hinge."
"Noh, siis mõistad iseenda üle kohut," sõnas kuningas. "See on kõige raskem. Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui kellegi teise üle. Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark."
"Iseenda üle," ütles väike prints, "võin ma igal pool kohut mõista. Mul pole vaja siin elada."

Võim ei too inimestele midagi kasu peale selle, et neid mingi hetk tunnustatakse. Ainult võim, mis põhineb mõistusel ja mille läbi teised kasu saavad võib olla pikaajaline ja taastootev. Enamikel inimestel on ainult võimutunne, mitte tegelik võim. Ja tihtipeale ei oska ka tõeliselt võimu omavad inimesed õigesti inimkonna hüvanguks kasutada.

Võim ei tee inimesi õnnelikeks. Võimutunde annab teiste inimeste tunnustus. Teised inimesed teevad inimese õnnelikuks.

Mis siis on õnn?
Õnn on see kui saad aru, milles tegelikult seisneb õnn...
Õnn on oskus õnne ära tunda...

"Tere," ütles väike prints.
"Tere," ütles kaupmees.
See kaupmees müütas täiuslikke tablette, mis kustutasid janu. Neelad nädalas ühe alla ega taha enam juua.
"Miks sa neid müütad?" küsis väike prints.
"Need annavad suurt kokkuhoidu ajas. Asjatundjad on välja arvestanud. Nii võib säästa viiskümmend kolm minutit nädalas."
"Ja mis selle viiekümne kolme minutiga teha?"
"Tee, mis ise tahad..."
"Kui minul oleks viiskümmend kolm minutit aega, siis ma sammuksin üsna tasakesi allika poole..."

Rahavoo kvadrant

Oli kord üks omamoodi väike küla. See oleks olnud fantastiline koht elamiseks, kui seal ei oleks olnud ühte probleemi. Külas oli vett ainult siis, kui vihma sadas. Selle probleemi lõplikuks lahendamiseks otsustasid külavanemad sõlmida lepingu kellegagi, kes oleks valmis iga päev külale vett tooma. Vabatahtlikke oli kaks ning külavanemad otsustasid sõlmida lepingu mõlemaga. Neile tundus, et väike konkurents hoiaks hinnad all ning tagaks veega varustamisel varuvariandi.
Üks kahest lepingu võitnud inimesest, Ed, tõttas ostma kahte tsinkämbrit ning asus kiirustades vett kandma miili kaugusel asuvast järvest. Oma tööga teenis ta kohe raha, kandes varastest hommikutundidest hilisõhtuni oma kahe ämbriga järvest vett. Ta tühjendas need suurde betoonmahutisse, mille küla selleks otstarbeks oli ehitanud. Ta pidi igal hommikul enne teisi ärkama, et veenduda piisava veevaru olemasolus külaelanike jaoks, kui nad seda peaksid vajama. See oli raske töö, kuid ta oli õnnelik, et teenis raha ning omas ühte kahest selle töö erilepingust.
Teine võitnud lepinguosaline, Bill, kadus mõneks ajaks. Teda ei olnud mitme kuu jooksul näha ning Ed oli õnnelik, et tal ei olnud konkurenti. Edile kuulus kogu teenistus.
Selle asemel, et Ediga võistlemiseks osta kaks ämbrit, oli Bill kirjutanud äriplaani, loonud aktsiaseltsi, leidnud neli investorit, võtnud tööle direktori, kes tegi kogu töö, ning naasis kuue kuu pärast ehitusbrigaadiga. Aastaga ehitas tema meeskond mahuka, küla järvega ühendava roostevabast terasest torustiku.
Suurejoonelisel avamistseremoonial teatas Bill, et tema vesi on puhtam kui Edi oma. Bill teadis, et rahvas nurises sodi esinemise üle Edi vees. Bill teadustas ka, et suudab varustada küla veega 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ed tõi vett ainult tööpäevadel, ta ei töötanud nädalavahetustel.
Siis ütles Bill, et ta võtab 75% vähem raha selle tunduvalt kvaliteetsema ning töökindlama veeallika eest. Küla hõiskas rõõmust ning kõik jooksid viivitamatult Billi torustiku otsas oleva kraani juurde.
Et konkurentsis püsida, alandas ka Ed oma hinnamäära 75% võrra ning ostis veel kaks ämbrit, kattis need kaanega ning hakkas vedama iga korraga neli ämbrit. Parema teenuse pakkumiseks palkas ta oma kaks poega endale abiks, et töötada vahetustega nii öösel kui ka nädalavahetustel. Kui ta pojad läksid kolledzisse õppima, ütles ta neile: "Kiirustage tagasi, sest ühel päeval kuulub see äri teile."
Mingil põhjusel ei tulnud aga ta pojad pärast kooli lõpetamist enam tagasi. Lõpuks palkas ta töötajad, kelle tõttu tekkis tal probleeme ametiühingutega. Ametiühingud nõudsid suuremat palka, kõrgemat tulu ja soovisid, et nende liikmed kannaksid ainult ühte ämbrit korraga.
Bill sai aga aru, et kui üks küla vajab vett, vajavad seda ka teised. Ta tegi oma äriplaani ümber ning asus müüma oma kiiret, suuremahulist, madala hinnaga puhta vee tarnesüsteemi külade jaoks üle kogu maailma. Ta teenib ainult ühe penni kohaletoimetatud ämbritäie vee kohta, kuid ta tarnib miljoneid ämbreid vett päevas. Olenemata sellest, kas ta töötab või mitte, tarvitavad inimesed miljoneid ämbreid vett ning kogu see raha voolab tema pangaarvele. Bill töötas välja torustiku, mis toob nii raha tema arvele kui ka vett küladele.

Bill elas veel kaua õnnelikult ning Ed tegi kogu oma ülejäänud elu rasket tööd ja rabeles finantsraskustes.

Me õpime enda kohta alati kõige rohkem ebaõnnestumiste kaudu - seega ärge kartke ebaõnnestumisi. Ebaõnnestumine on osa edu protsessist. Te ei saavuta edu ilma ebaõnnestumisteta. Inimesed, kes ei tea midagi ebaõnnestumistest, on edutud.

Sinu edu suurus on mõõdetav sinu soovi tugevusega, sinu unistuse suurusega, ja kuidas sa pettumustega sellel teel hakkama saad.

Rahavoo kvadrant

Robert T. Kiyosaki

Vikerkaaresild

03.02.2006

Räägitakse, et kusagil taevas on üks sild mis ühendab Taevast ja Maad ning mida hüütakse Vikerkaaresillaks tema mitmevärvilisuse tõttu. Vikerkaaresild on armastuse tee, mis baseerub ühtsusel kõige elavaga ning vabadusel järgida oma hinge tõelist teed. Siinpool Vikerkaaresilda on aasad, mäed ja orud kaetud koheva rohelise muruga.

Kui armastatud loom sureb siis läheb ta Vikerkaaresillale. Seal on nende jaoks alati küllaldaselt toitu, vett ja seal valitseb soe kevadilm. Vanad ja väetid saavad jälle noorteks. Need, kes on vigastatud saavad jälle terveteks. Täpselt sellisteks nagu me mäletame neid oma mälestustes möödunud aegadest. Ja nad kõik mängivad seal üksteisega.

Seal on ainult üks asi puudu nende täielikust õnnest sest igaüks igatseb taga nende jaoks kedagi väga erilist. Nad ei saa olla koos nende kalli inimesega, kes armastas neid maa peal ja kelle nad pidid lahkudes maha jätma.

Nad mängivad ja jooksevad seal kõik koos kuni ühel päeval üks nendest jääb ootamatult seisma ja vaatab üles! Tema nina nuhutab! Tema kõrvad on kikkis! Säravad silmad on süvenenud kaugusesse ning tema innukas keha väriseb. Ja ootamatult lahkub ta grupist joostes, lennates üle rohelise muru jalad kandmas teda üha kiiremini ja kiiremini...

Sind on märgatud! Ja kui sina ning sinu sõber lõpuks uuesti kohtute, võtad sa ta oma käte vahele ja kallistad. Need rõõmsad märjad suudlused üle sinu näo, sinu käed jälle hellalt hoidmas oma looma armastatud pead ja sa saad jälle vaadata oma lemmiku ustavatesse silmadesse, kes on nii kaua olnud eemal sinu elust kuid mitte kunagi kadunud sinu südamest.

Siis ületate te koos Vikerkaaresilla, et mitte kunagi enam lahku minna …

Eestindanud: Monika Laneman
Born to Win White Attila mälestuseks

Vikerkaaresild veebis

Epicor uudistes

Päevaleht:
01.02.07 Epicori käive kasvas üle maailma rekordiliselt kolmandiku võrra
31.01.07 Epicor toob turule iScala2.3

Äripäev:
01.02.07 Epicori käive kasvas rekordilised 33%
31.01.07 Epicor toob turule iScala2.3

Postimees:
01.02.07 Epicori käive kasvas rekordilised 33%
31.01.07 Epicor toob turule iScala2.3

Raamatupidaja.ee
31.01.07 Epicor toob turule iScala2.3