Tuesday, May 24, 2011
There comes a time
There comes a time in life, when you walk away from all the drama and the people who create it. You surround yourself with people who make you laugh, forget the bad, and focus on the good. So love the people who treat you right, pray for the ones who don't. Life is too short to be anything but happy. Falling down is a part of life, getting back up is living.
Väljavõte foorumist
Küsimus : Kuhu soovitate 5 kuusega Tallinnas ujumise tundi minna? Sobiks kesklinna või Pirita kandis?
Vastus : Soovitan Pirita rannas mõni eraldatud koht otsida, sest 5 kuuske on siiski päris suur kogus ning inimesed ei pruugi mõista, miks sa neid vette tirima hakkad.
Vastus : Soovitan Pirita rannas mõni eraldatud koht otsida, sest 5 kuuske on siiski päris suur kogus ning inimesed ei pruugi mõista, miks sa neid vette tirima hakkad.
Thursday, May 5, 2011
Inimeste rumalus on piiritu
ÜRO kliimakonverentsi delegaadid keelustaksid vee
Mati Soomre
01. mai 2011 13:24
ÜRO kliimakonverentsi delegaadid keelustaksid vee
Maalehe teadmiseveerg “Tuna & täna” kirjeldab vana head konksu, mille otsa jäävad peaaegu kõik keemiatunnis viilinud inimesed.
26. IV 1997 sai 14aastase USA Idaho Fallsi keskkooliõpilase Nathan Zohneri uurimus "Kui kergeusklikud me oleme?" esikoha teadustööde võistlusel.
Nathan kirjutas üleskutse keelata ohtlik kemikaal divesinikoksiid ja tutvustas seda 50-le IX klassi õpilasele.
43 koolikaaslast olid kemikaali keelamise poolt, kuus jäid kõhklema ja ainult üks taipas, et divesinikoksiid pole midagi muud kui vana hea H2O ehk vesi.
Üleskutse, mis sai alguse juba 1990. aastal California Ülikooli tudengitelt, on üha täienedes Internetis ringelnud aastaid.
Keelustagem divesinikoksiid!
Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:
• on happevihmade oluline koostisosa;
• soodustab kasvuhooneefekti;
• võib põhjustada ränki põletushaavu;
• tekitab erosiooni;
• kiirendab paljude metallide korrosiooni;
• võib elektrisüsteemides põhjustada lühiseid;
• võib vähendada autode juhitavust.
DVOd on leitud pahaloomulistest kasvajatest.
DVOd on kõikide mandrite veekogudes – peaaegu igas ojas, jões ja järves.
Seda on palju meredes ja ookeanides.
Reostus on sõna otseses mõttes ülemaailmne – seda kemikaali esineb koguni Antarktika jääs.
DVO on viimastel aastatel tekitanud ülisuurt kahju nii keskkonnale kui ka majandusele kogu maailmas.
Riskidest hoolimata kasutatakse divesinikoksiidi sageli:
• tööstuses lahusti ja jahutina;
• tuumaelektrijaamades;
• tulekustutusvahendina;
• loomkatsetes;
• pestitsiidides (isegi pärast pesemist jäävad tooted selle kemikaaliga saastunuks);
• põllumajanduses (kuigi kemikaal suurendab tunduvalt paljude kultuuride saagikust, satub see paratamatult lõpptoodangu koostisse);
• alkoholi tootmisel.
Paljud kompaniid juhivad suures koguses DVOd jõgedesse ja meredesse.
Takistada neid ei saa, kuna selline tegevus on siiani juriidiliselt korrektne.
Divesinikoksiid on meie koduplaneedi loodusele avaldanud juba tohutut mõju.
Seda ei tohi enam eirata!
Veel ei ole hilja keelustada see nähtamatu tapja!
Üleskutsega on aastate jooksul haneks tõmmatud lihtsurelikke, ametnikke ja riigimehi.
Krooni panid üleskutsele pähe inimkonna saatuse eest hoolitsejad Mehhikos Cancunis, kus detsembris 2010 peeti ÜRO kliimakonverentsi.
Suur hulk delegaate - peaaegu igaüks, kellelt tudengid seda palusid - kirjutas üleskutsele alla.
Mati Soomre
01. mai 2011 13:24
ÜRO kliimakonverentsi delegaadid keelustaksid vee
Maalehe teadmiseveerg “Tuna & täna” kirjeldab vana head konksu, mille otsa jäävad peaaegu kõik keemiatunnis viilinud inimesed.
26. IV 1997 sai 14aastase USA Idaho Fallsi keskkooliõpilase Nathan Zohneri uurimus "Kui kergeusklikud me oleme?" esikoha teadustööde võistlusel.
Nathan kirjutas üleskutse keelata ohtlik kemikaal divesinikoksiid ja tutvustas seda 50-le IX klassi õpilasele.
43 koolikaaslast olid kemikaali keelamise poolt, kuus jäid kõhklema ja ainult üks taipas, et divesinikoksiid pole midagi muud kui vana hea H2O ehk vesi.
Üleskutse, mis sai alguse juba 1990. aastal California Ülikooli tudengitelt, on üha täienedes Internetis ringelnud aastaid.
Keelustagem divesinikoksiid!
Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:
• on happevihmade oluline koostisosa;
• soodustab kasvuhooneefekti;
• võib põhjustada ränki põletushaavu;
• tekitab erosiooni;
• kiirendab paljude metallide korrosiooni;
• võib elektrisüsteemides põhjustada lühiseid;
• võib vähendada autode juhitavust.
DVOd on leitud pahaloomulistest kasvajatest.
DVOd on kõikide mandrite veekogudes – peaaegu igas ojas, jões ja järves.
Seda on palju meredes ja ookeanides.
Reostus on sõna otseses mõttes ülemaailmne – seda kemikaali esineb koguni Antarktika jääs.
DVO on viimastel aastatel tekitanud ülisuurt kahju nii keskkonnale kui ka majandusele kogu maailmas.
Riskidest hoolimata kasutatakse divesinikoksiidi sageli:
• tööstuses lahusti ja jahutina;
• tuumaelektrijaamades;
• tulekustutusvahendina;
• loomkatsetes;
• pestitsiidides (isegi pärast pesemist jäävad tooted selle kemikaaliga saastunuks);
• põllumajanduses (kuigi kemikaal suurendab tunduvalt paljude kultuuride saagikust, satub see paratamatult lõpptoodangu koostisse);
• alkoholi tootmisel.
Paljud kompaniid juhivad suures koguses DVOd jõgedesse ja meredesse.
Takistada neid ei saa, kuna selline tegevus on siiani juriidiliselt korrektne.
Divesinikoksiid on meie koduplaneedi loodusele avaldanud juba tohutut mõju.
Seda ei tohi enam eirata!
Veel ei ole hilja keelustada see nähtamatu tapja!
Üleskutsega on aastate jooksul haneks tõmmatud lihtsurelikke, ametnikke ja riigimehi.
Krooni panid üleskutsele pähe inimkonna saatuse eest hoolitsejad Mehhikos Cancunis, kus detsembris 2010 peeti ÜRO kliimakonverentsi.
Suur hulk delegaate - peaaegu igaüks, kellelt tudengid seda palusid - kirjutas üleskutsele alla.
Monday, May 2, 2011
Klienditeenindus
Liitusin aastase koolitusprogrammiga ja sain sellise negatiivse klienditeeninduse kogemuse, et tükk aega annab veel seedida...
Elu on täis irooniat...
• Igal aastal kaotab ettevõte oma klientidest 10 - 30%.
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
• Miks kliendid lahkuvad:
1% sureb
3% kolivad mujale
9% läheb konkurendi juurde
14% ei ole rahul tootega
68% lahkub teenindajate ükskõikse suhtumise pärast
Allikas: Michael Leboeuf, How to Win Customers and Keep Them for Life (2000)
• 70% klientidest lahkub eesliinitöötajate vähese tähelepanu tõttu.
Allikas - International Customer Service Association
• 91% pettunud klientidest ei soovi enam pettumust põhjustanud ettevõttega koostööd teha.
Allikas: Lee Resource Inc
• Iga kliendi kohta, kes esitab kaebuse, lahkub vaikides kuid rahulolematuna 25 - 26 klienti.
Allikas: Lee Resource Inc
Allikas: Business e-coach
• Tagasisidet rahulolematusest annab vaid 4% rahulolematutest klientidest,
96% lähevad lihtsalt minemaja
91% neist ei tule enam kunagi tagasi.
Source: “Understanding Customers” by Ruby Newell-Legner
• Vähendades klientide lahkumist, võib suurendada kasumit 25% - 85%.
Allikas: NOP
• Uue kliendi saamine maksab 5 - 7 korda enam kui olemasoleva kliendi hoidmine.
Allikas: “Understanding Customers” by Ruby Newell-Legner
Allikas: the White House Office of Consumer Affairs, Washington, DC.
Allikas: Bain & Co study in the Harvard Business Review
• Rahulolematu klient kirjeldab oma negatiivset kogemust 8 – 16 inimesele.
Neist 13% - 20% räägib oma kogemusest enam kui 20-le inimesele.
Oma positiivsest kogemusest räägib klient 4 – 6-le inimesele.
Allikas: the White House Office of Consumer Affairs, Washington, DC
Allikas: Lee Resource Inc
Allikas: Business e-coach
• 1 negatiivse kliendikogemuse korvab 12 positiivset kogemust
Allikas: Lee Resource Inc
• 70% ostuotsusest tugineb sellele kuidas klient tunneb end olevat koheldud
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
• Kliendid, kes hindasid rahulolu teenindusega skaalal 1 – 5 hindega 5, ostavad 6 korda suurema tõenäosusega uuesti kui need kliendid kes andsid hindeks 4.
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
Allikas: Bain & Co
• Ettevõtetel, kel on klienditeenindus kõrge prioriteetsusega, on müügitulu 12 korda kõrgem nendest ettevõtetest, kes ei pane klienditeenindusele erilist rõhku.
Allikas: International Customer Service Association
Elu on täis irooniat...
• Igal aastal kaotab ettevõte oma klientidest 10 - 30%.
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
• Miks kliendid lahkuvad:
1% sureb
3% kolivad mujale
9% läheb konkurendi juurde
14% ei ole rahul tootega
68% lahkub teenindajate ükskõikse suhtumise pärast
Allikas: Michael Leboeuf, How to Win Customers and Keep Them for Life (2000)
• 70% klientidest lahkub eesliinitöötajate vähese tähelepanu tõttu.
Allikas - International Customer Service Association
• 91% pettunud klientidest ei soovi enam pettumust põhjustanud ettevõttega koostööd teha.
Allikas: Lee Resource Inc
• Iga kliendi kohta, kes esitab kaebuse, lahkub vaikides kuid rahulolematuna 25 - 26 klienti.
Allikas: Lee Resource Inc
Allikas: Business e-coach
• Tagasisidet rahulolematusest annab vaid 4% rahulolematutest klientidest,
96% lähevad lihtsalt minemaja
91% neist ei tule enam kunagi tagasi.
Source: “Understanding Customers” by Ruby Newell-Legner
• Vähendades klientide lahkumist, võib suurendada kasumit 25% - 85%.
Allikas: NOP
• Uue kliendi saamine maksab 5 - 7 korda enam kui olemasoleva kliendi hoidmine.
Allikas: “Understanding Customers” by Ruby Newell-Legner
Allikas: the White House Office of Consumer Affairs, Washington, DC.
Allikas: Bain & Co study in the Harvard Business Review
• Rahulolematu klient kirjeldab oma negatiivset kogemust 8 – 16 inimesele.
Neist 13% - 20% räägib oma kogemusest enam kui 20-le inimesele.
Oma positiivsest kogemusest räägib klient 4 – 6-le inimesele.
Allikas: the White House Office of Consumer Affairs, Washington, DC
Allikas: Lee Resource Inc
Allikas: Business e-coach
• 1 negatiivse kliendikogemuse korvab 12 positiivset kogemust
Allikas: Lee Resource Inc
• 70% ostuotsusest tugineb sellele kuidas klient tunneb end olevat koheldud
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
• Kliendid, kes hindasid rahulolu teenindusega skaalal 1 – 5 hindega 5, ostavad 6 korda suurema tõenäosusega uuesti kui need kliendid kes andsid hindeks 4.
Allikas: Adele Sommers, Ph.D
Allikas: Bain & Co
• Ettevõtetel, kel on klienditeenindus kõrge prioriteetsusega, on müügitulu 12 korda kõrgem nendest ettevõtetest, kes ei pane klienditeenindusele erilist rõhku.
Allikas: International Customer Service Association
Subscribe to:
Posts (Atom)
